Eesti Terminoloogia Ühingu põhikiri

Eesti Terminoloogia Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 19. juunil 2001, muudetud 27.04.2011 üldkoosoleku otsusega.

I. ÜLDSÄTTED

1. Mittetulundusühingu nimi, asutamise aeg ja juhatuse asukoht

1.1 Mittetulundusühingu nimi on Eesti Terminoloogia Ühing (edaspidi: ühing), nime lühend on Eter, ingliskeelne tõlge Estonian Terminology Society.

1.2 Ühingu asukoht on Tallinn.

1.3 Ühingul on oma täieliku nimetusega ja üldkoosoleku poolt kinnitatud logo.

2. Tegevuse põhieesmärgid ja nende saavutamise vahendid

2.1. Ühingu eesmärgid on:
2.1.1 Eestis tehtava terminoloogiatöö koordineerimine koostöös Eesti Keele Instituudiga ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega;
2.1.2 koostöö korraldamine rahvusvahelise terminoloogiaasutuste võrguga;
2.1.3 olemasolevate terminoloogiakogude (andmebaasid, raamatukogud) integreerimine ja edasiarendamine;
2.1.4 oskuskeelekorralduse toetamine;
2.1.5 terminoloogiliste teenuste (termininõuanded, eksperdihinnangud, erialatekstide tõlked, oskuskeeleinfo levitamine) andmine;
2.1.6 terminoloogiakoolituse korraldamine;
2.1.7 nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste terminoloogiaprojektide täitmise korraldamine;
2.1.8 oskussõnastike ja muu terminoloogiateemalise kirjanduse kirjastamine;
2.1.9 nende isikute koondamine, kes oma tegevusega tahavad seltsi ülesannete täitmisest osa võtta.

2.2 Ühingu eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine. Oma tegevusest saadud tulu kasutab ühing oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. Tegevuse õiguslik alus

3.1 Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

3.2 Ühingu tegevus ei tohi kahjustada kellegi põhiseaduslikke ja seadustega kaitstud õigusi ega tohi olla suunatud Eesti ühiskonna demokraatlike põhimõtete vastu.

3.3 Ühingul on õigus asutada osakondi nii Tallinnas kui ka mujal Eestis ning koordineerida nende tegevust.

4. Ühingu õigused

4.1 Ühingul on õigus:
4.1.1 põhieesmärkide täitmiseks valida vajalik vorm, arvestades mittetulundusühingute väljakujunenud tegutsemisvorme;
4.1.2 sõlmida lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
4.1.3 võtta tööle ja vabastada töölt ühingu töötajaid, määrata neile ametipalk ja tariifsed palgamäärad;
4.1.4 määrata toetusi ja preemiaid, asutada autasusid ja anda neid kehtestatud korras;
4.1.5 määrata auliikmeid; 4.1.6 asutada, ümber kujundada ja likvideerida ühingu osakondi;
4.1.7 kasutada oma vara ja vahendeid seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud korras.

II. ÜHINGU LIIKMEKS ASTUMISE, ÜHINGUST LAHKUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

5. Liikmed

5.1 Ühingu liikmeks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühingu auliikmeks võib valida esileküündivaid terminolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid ühingu eesmärkide taotlemisel.

5.2 Ühingu auliikme valib üldkoosolek kas ühingu juhatuse ettepanekul või vähemalt viie liikme põhjendatud ettepanekul.

5.3Ühingu liikmeks astumiseks peab isik esitama avalduse ja vähemalt kahe liikme soovituse. Liikmeks astumise täpsemad protseduurireeglid kehtestab ühingu juhatus.

5.4 Ühingu liige peab järgima põhikirja, regulaarselt maksma liikmemaksu, soodustama ühingu liikmete koondumist.

5.5. Ühingu liige teatab ühingule oma isiku- ja sideandmete muudatustest.

5.6 Liikmemaks
5.6.1 Ühingu liikmed maksavad igal aastal liikmemaksu, mille suuruse määrab üldkoosolek. Pensionäridele ja (üli)õpilastele kehtestatakse vähendatud aastamaks ning juriidiliste isikute aastamaks võrdub füüsiliste isikute liikmemaksu kümnekordse määraga. Ühingu auliikmed on liikmemaksust vabastatud.
5.6.2 Ühingu liige, kes ei ole jooksva aasta 31. detsembriks ilma mõjuva põhjuseta maksnud liikmemaksu, loetakse ühingu võlgnikuks. Võlgade sissenõudmise kord ja sellega seotud kitsendused kehtestatakse ühingu juhatuse otsusega. Isik, kes ei ole kaks aastat järjest mõjuvate põhjusteta tasunud liikmemaksu, on kaotanud sideme ühinguga ning arvatakse ühingust välja. Liikmesus taastatakse üldises korras.

6. Ühingust väljaastumine

6.1. Ühingu liikmel on õigus oma avalduse alusel ühingust igal ajal välja astuda.

7. Ühingust väljaarvamine

7.1. Ühingu liige arvatakse liikmete nimekirjast välja surma korral või ühingu juhatuse otsuse alusel, kui liige on jätnud viimase kahe aasta jooksul liikmemaksu tasumata.

7.2. Ühingu liige, kes on jämedalt rikkunud põhikirja, pannud toime tegusid ühingu vastu, arvatakse ühingust välja.

7.3. Ühingust väljaarvatud liikmele liikme- ega muid makse ei tagastata.

III. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

8. Ühingu liikme õigused

8.1 Ühingu liikmel on õigus:
8.1.1 võtta osa ühingu tegevusest, kasutada ühingu kogusid ja uurimisvahendeid;
8.1.2 kandideerida ühingu organitesse;
8.1.3 võtta hääleõigusega osa üldkoosolekutest;
8.1.4 kasutada selleks ettenähtud tingimustel ja otstarbel ühingule kuuluvat või ühingu poolt üüritavat vara;
8.1.5 piiranguteta esitada ühingu juhatusele ettepanekuid, taotlusi, järelepärimisi ja kaebusi;
8.1.6 lahkuda ühingust isikliku avalduse alusel.

9. Ühingu liikme kohustused

9.1 Ühingu liige on kohustatud:
9.1.1 täitma üldkoosoleku või juhatuse otsuseid;
9.1.2 hoidma heaperemehelikult tema käsutusse antud ühingu vara;
9.1.3 väärikalt esindama ühingut;
9.1.4 tasuma ettenähtud suuruses liikmemaksu.

10. Ühingu liikme varaline vastutus

10.1 Ühingu liige ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.
10.2 Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikme varaliste kohustuste eest.
10.3 Ühingu liige kannab vastutust ühingule kuuluva või ühingu valduses oleva vara kadumise, rikkumise või hävimisega tekkiva kahju eest, juhul kui kahju on tekitatud tahtlikult või vara hooletu hoidmise tagajärjel.

IV. ÜHINGU JUHTORGANID, NENDE MOODUSTAMISE KORD JA PÄDEVUS

11. Üldkoosolek

11.1 Ühingu kõrgeim organ on tema liikmete üldkoosolek, juhtorgan on ühingu juhatus ja kontrollorgan audiitor.

11.2 Üldkoosolek kui kõrgeim organ lahendab järgmisi küsimusi:
11.2.1 võtab vastu ühingu põhikirja, muudab ja täiendab seda;
11.2.2 valib juhatuse ja määrab audiitori, vaatab läbi nende kohta esitatud kaebused, samuti kutsub vajaduse korral enne tähtaega tagasi juhatuse liikmed ja audiitori;
11.2.3 kuulab ära juhatuse ja audiitori aruanded ning kinnitab need;
11.2.4 vaatab läbi kaebused juhatuse otsuse peale taotleja liikmeks vastu võtmata jätmise või liikme väljaarvamise kohta ning otsustab, kas juhatuse otsused jõusse jätta või mitte;
11.2.5 otsustab ühingu ümberkujundamise ja likvideerimise;
11.2.6 otsustab auliikme staatuse andmise;
11.2.7 otsustab ühingu osakondade asutamise;
11.2.8 otsustab iga-aastase liikmemaksu suuruse;
11.2.9 otsustab juhatuse liikmete tasustamise.

11.3 Üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse otsusega kord aastas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku ühe kuu jooksul vähemalt 1/10 hääleõiguslike liikmete kirjaliku nõudmise korral, samuti audiitori või juhatuse otsuse alusel.

11.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest.

11.5 Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja, kellel on kirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine ühingu liige.

11.6 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.

11.7 Üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

12. Juhatus

12.1 Ühingu tööd juhib juhatus.

12.2 Üldkoosolek valib ühingu liikmete hulgast viieliikmelise juhatuse kolmeks aastaks.

12.3 Juhatuse liikmed on üldkoosoleku ees aruandekohustuslikud.

12.4 Juhatuse liikmed kasutavad kõiki võimalusi ühingu liikmete informeerimiseks juhatuse ja ühingu organite tegevusest.

12.5 Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe.

12.6 Juhatus töötab välja ja kinnitab ühingu sise- ja välistegevuse põhisuunad vastavuses käesoleva põhikirjaga ja üldkoosoleku otsusega.

12.7 Juhatus kinnitab:
12.7.1 ühingu eelarve;
12.7.2 palgalised töötajad ja nende palgad;
12.7.3 ühingu häälekandjate toimetaja ja toimetuse töötajad;
12.7.4 ühingu esindajad Eestis ja välismaal.

12.8 Juhatus kehtestab:
12.8.1 ühingu liikmeks vastuvõtmise korra;
12.8.2 iga-aastase liikmemaksu maksmise ja sissenõudmise korra;
12.8.3 ühingusse vastuvõtmise ja ühingust väljaarvamise protseduurireeglid;
12.8.4 vara, ruumide, raamatukogu, arhiivi ja muude aineliste vahendite kasutamise korra;
12.8.5 teenuste ja toodete hinnad.

12.9 Juhatus moodustab vajaduse korral töökomisjone, rühmi ja sektsioone ning asutab osakondi nii Tallinnas kui ka mujal Eestis.

12.10 Juhatus korraldab oma koosolekuid vajaduse järgi, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda esimehe otsusega, vähemalt kahe juhatuse liikme kirjalikul nõudmisel või audiitori kirjalikul nõudmisel.

12.11 Juhatus on õiguspädev vastu võtma otsuseid vähemalt kolme liikme kohaloleku korral. Otsused võetakse vastu koosolekul osalejate lihthäälteenamusega.

12.12 Ühingu juhatuse esimehel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes. Ülejäänud juhatuse liikmed esindavad ühingut ainult ühiselt (neljakesi).

13. Esimees

13.1 Ühingu juhatuse esimees:
13.1.1 juhib ühingu tegevust;
13.1.2 valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid;
13.1.3 annab oma tööst aru juhatusele ning juhatuse liikmete nimel koosolekule;
13.1.4 esitab juhatusele kinnitamiseks koosseisunimestiku, ametipalgad ja ametikoha kandidaadid;
13.1.5 kasutab vastavuses kinnitatud eelarvega ja juhatuse otsusega finants- ja muid materiaalseid väärtusi, tagab rahaliste ja varaliste väärtuste säilimise, vastutab finantstegevuse eest;
13.1.6 sõlmib ühingu nimel lepinguid.

13.2 Ühingu esimees ja aseesimees valitakse ja nende võimkond määratakse juhatuse liikmete vahelise tööülesannete jaotusega. Esimehe äraolekul täidab aseesimees ühingu esimehe kohustusi ja kasutab tema õigusi.

14. Terminoloogiakolleegium

14.1 Terminoloogiakolleegiumi eesmärk on anda ühingu tegevuseks teaduslikku ja metoodilist nõu ning arutada Eesti terminoloogia põhimõttelisi küsimusi. Kolleegium koguneb vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.
14.2 Terminoloogiakolleegiumi esimehe valib üldkoosolek kolmeks aastaks.
14.3 Terminoloogiakolleegium koosneb kuni 15 liikmest, kes peavad esindama võimalikult proportsionaalselt terminoloogiaga tegelevaid asutusi ja eri valdkondi. Kolleegiumi koosseisu kinnitab ühingu juhatus kolleegiumi esimehe ettepanekul.

15. Ühingu osakonnad

15.1 Ühingu osakonnad on ühingu iseseisvad struktuuriüksused, kes alluvad ühingu juhatusele ning on selle ees aruandekohustuslikud.
15.2 Ühingu juhatus määrab osakonna tööks vajaliku töötajate arvu.

16. Audiitorkontroll

16.1 Üldkoosolek määrab ja kinnitab audiitori.

16.2 Audiitoriks ei saa olla ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

16.3 Juhatuse liikmed peavad võimaldama audiitoril tutvuda kõigi audiitorkontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

16.4 Audiitor koostab audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

V. ÜHINGU VARA TEKKIMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD

17. Ühingu vara

17.1 Ühingu vara tekib:
17.1.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest;
17.1.2 füüsiliste ja juriidiliste isikute varalistest annetustest, eraldistest ja kingitustest;
17.1.3 tulust, mida saadakse väljaannete kirjastamisest ja levitamisest;
17.1.4 sihtlaekumistest;
17.1.5 mitteäriliste ürituste tuludest (tasulised kultuuri- või haridusüritused, kursused, heategevuslaadad jm);
17.1.7 oma vara hoiustamise ja üürimise eest saadavast tulust.

17.2 Ühingu omandiks võib olla igasugune vara, mille omamine ei ole seadusega keelatud ja mis on kooskõlas mittetulundusühingu tegevusega.

18. Ühingu vara kasutamine ja käsutamine

18.1 Ühing võib kasutada talle kuuluvat vara tegevuseks, mis on vajalik käesolevas põhikirjas märgitud eesmärkide saavutamiseks.

18.2 Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

18.3 Ühing peab oma varade laekumise ja kulutamise kohta seaduses sätestatud korra kohaselt raamatupidamist, tasub ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhaldurile maksudeklaratsioonid.

18.4 Ühingu finants- ja majandustegevust kontrollib audiitor.

VI. ÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE

19. Ühingu tegevuse lõpetamine

19.1 Ühingu tegevus lõpetatakse järgmistel juhtudel:
19.1.1 üldkoosoleku otsuse alusel;
19.1.2 kohtuotsuse alusel;
19.1.3 allesjäänud liikme otsuse alusel, kui ühingusse kuulub vaid üks liige.

19.2 Ühingu tegevuse lõpetamiseks, vara, vahendite ja asjaajamise likvideerimiseks ja üleandmiseks määrab üldkoosolek likvideerijad, kes tegutsevad normatiivaktide ja üldkoosoleku otsuse kohaselt.

19.3 Ühingu likvideerimisel järelejäänud vara ja vahendeid ei saa jagada ühingu liikmete vahel, vaid need antakse üldkoosoleku otsusega asutusele või organisatsioonile, kelle eesmärkidega Eesti Terminoloogia Ühingu tegevus kõige lähemalt on seotud.

Tagasi üles