Keele infoleht

"Eter - oskuskeelekorrastajate neutraal-ala", Siiri Lauk
"Keele infoleht" nr. 2(4) 14. detsember 2007

Terminoloogia- ehk oskuskeelearendus saab tõhusalt toimuda ülikoolide, teadusasutuste ja erialaühenduste koostööna, kaasates oskuskeeleloomesse- ja korrastusse nii lingviste kui ka erialaspetsialiste.

Eesti Terminoloogia Ühing (Eter) koondab paljude valdkondade asjatundjaid ja keeleteadlasi, olles seega terminiekspertide võrgustiku põhiosa, paiknedes aga n-ö eikellegimaal. Vabana poliitilistest ja hetkeambitsioonidest, koordineerib Eter teiste institutsioonidega koostöös valdkondadevahelist oskuskeeletegevust, hoiab ajakohasena terminiekspertide ja -allikate andmebaasi, jõutab eri valdkondade terminoloogiaalast suhtlust, arendades koostööd nii Eesti Keele Instituudi kui ka Eesti ülikoolide ja kutseharidusasutustega.

Oskuskeel on ja jääb väljaarenenud kirjakeele allkogumiks, eristub aga üldkeelest üha selgemini. Viimastel aastatel on oskuskeelega seonduv tõusnud taas nii keelekorraldajate, -kasutajate kui ka riigiasutuste huviorbiiti. Pidevalt muutuv ja täiustuv infoühiskond kätkeb hulganisti uusi mõisteid, mis vajavad selget määratlemist ja terminitega tähistamist. Kuna suur osa informatsioonist liigub tänapäeval elektroonilises keskkonnas, on seegi toonud kaasa uute mõistete määratlemise vajaduse.

Kas on võimalik kohandada traditsioonilisi termineid e-keskkonnaga? Millised on probleemid juhul, kui terminites ei ole suudetud kokku leppida? Mida see võib kaasa tuua kasutajale? Kas on olemas piisavalt allikaid (sõnastikke, standardeid, andmebaase), mis pakuksid terminoloogilist tuge? Kuidas hinnata nende allikate kvaliteeti ja ajakohasust? Kas sidusvaldkondade oskussõnavara on võimalik ühtlustada ja kui, siis millisel määral? Eelnimetatu on vaid väike osa sellest, millega oskuskeeleloojail ja -korrastajail rinda pista tuleb.

Uued ja üha keerulisemad andmebaasilahendused ootavad sisu ja just seda loovad päev-päeva kõrval pühendunud asjatundjad, kelle töö keerukus jääb sageli kulissidetaguseks müsteeriumiks.

Terminikomisjonid on süstemaatilise oskuskeelearenduse tõhusaim vorm, mis on Eestis valdkonniti kujunenud aastakümneid kestnud heaks tavaks. Eteri oskuskeelekorralduse uuringu andmetel tegutseb Eestis paarkümmend terminikomisjoni, peaaegu pool neist aastakümneid. Enamik komisjone töötab missioonitundest, ajendatuna oma erialavajadustest.

Et tegijate vabatahtlikku loometööd tunnustada, leidis haridus- ja teadusministeerium võimaluse toetada tõhusamalt tegutsenud terminikomisjone. Eteri ülesanne oli konkursi korraldamine, taotluste läbivaatamine ja toetuste jagamine.

Aastalõpp on tehtu üle arupidamise ja uute plaanide tegemise aeg.

Igas valdkonnas peaks leitama võimalus eeskätt oma valdkonna oskuskeeletegevuse toetamiseks. Tulemusi saab eeldada juhul, kui rahastatakse vääriliselt ka sisuloojate panust. Sisuta ei ole aga parimgi andmebaasilahendus suurt millekski kõlblik ning infoühiskonnastki rääkimine näib paatoslikuna. Tihendada ja tõhustada tuleks EKI, kõrgkoolide ja Eteri koostööd, et ei tekiks olukorda, kus igas organisatsioonis luuakse erinevaid terminikeskkondi, mis lõpptulemusena puht tehnilistel põhjustel koos ei toimi ja kasutaja hulbib vajalike allikate otsingul ikka Interneti-avarustes, teadmata, kas päringu vastusena saadud informatsioon on usaldusväärne või mitte. “Jalgrattadki” on ammu leiutatud, mistõttu tuleks arukalt üle võtta (mitte ära põlata) aastakümnete vältel välja töötatud oskussõnavara, kohandades seda pidevalt muutuva mõistesüsteemi ning tänapäevaelust lahutamatu elektroonilise keskkonnaga, – ja ikka tavapärases vormis ehk erialainimeste ja filoloogide/lingvistide koostöös.

Tagasi üles